Lydia Koidula

1.) Mida kasutab Koidula, et süvendada lugejas lüürilist meeleolu?

Koidula kasutab näiteid mis loovad kujutluspildi silme ette ning nende näidetega selgitab ta oma tundeid luuletuse sees, samalajal see kõik läheb riimi. See tekitab lüürilise meeleolu.

Näide:

Hommikune taevavärav
punades end lahti teeb.
Näed sa, kuis pruudiehtes
jälle kuldses aurus keeb

Selles lõigus ta kirjeldab kuidas päike tõuseb ning need näited loovad suurema kujutluspildi silme ette kui lihtsalt öeldes, et päike tõuseb.

 

2.) Too luuletusest välja a) abstraktseid mõisteid, b) epiteete, c) personifikatsioone, d) võrdluseid e) matafoore, f.) retoorilised küsimused g.) kordused h.) vastandamised ja i.) lausete ülesehituse omapärasid.

a)
Mets, oh mets, sa tema lehkav
armuand, kui kauniste
haljendavas ehtes hiilgad
päikse õitsev pruudike!

Abstraktses mõistes on palju elutuid näiteid.

b)
Linnu healed, jõe kohin,
elu, ilu igal pool!
Maa, Jehoova jalge alus
oled, taevas tema tool,

Ja aastad muutvad. Päikse pala,
aeg, laulud, õied kaduvad –
ja tühja pesa mahajättes
ka linnukesed lendavad
kõige maailma! – Vaikselt, tasa
nüüd ootvad silmapisarad,
kas linnuke, rõõm, õnnepäävad
veel ükskord ümberpööravad?

Epiteet on lisandsõna, mis toetab eelnevat sõna, annab sama mõttega asja edasi, ainult teise sõnaga, näiteks: vaikselt, tasa – tähendab sama, erinevalt öeldud.

c)
Nupud nagu silmakesed
lille otsas kinni veel,
ootvad vait, et elama neid
kutsub taeva Isa heal.

Personifikatsioon on kõnekujund (ehk metafoor) millega omistatakse inimlikud omadused eluta ja elus loodusele.

ma teen edasi ja tegin veits valesti aga jätan selle alles, et siit jätkata.

 

Manon

  1. Kui tutvustada Prevost´ teost „Manon Lescaut“, siis tihtipeale kohtab kokkuvõtva lausena sõnapaari „topeltmoraaliga prostituut“. Mis moraale sellises tutvustuses silmas peetakse ning mida sel juhul tähendab topletmoraal? Vastuses too välja ka teoses kujutatud ajastul kehtivaid moraale.

 

Topeltmoraal tähendab seda, et sul on mitu põhimõtet millest kinni pidada ja mille järgi elada, sa võid kujundada end mõlema järgi. Näiteks Manoni üks moraal oli rikkus ja puhtus mille pärast ta ka uue mehe võttis, sest ta ei laskunud oma moraalidest alla ning siis temast sai prostituut ja tal tekkisid uued moraalid mis muutsid omakorda esimest moraali, kuid siiski mõlemad olid tal alles. Valgustusajastu moraalid muidu olid sellised, et usk kirikusse polnud enam nii tähtis ning väärtustati ratsionaalset mõtlemist, teadust ja inimõigusi. Jumal polnud esimesel kohal, moraal läks teaduse peale.

 

2. Mille poolest võib väita, et tekst on valgustusaegne? Too tekstist välja vähemalt 4 näidet, mis viitavad valgustusaegsetele ideedele.

  1. Jumal poleks lasknud sellisel asjal nagu prostitutsioon juhtuda ning seda poleks tolereeritud.
  2. Ratsionaalne mõtlemine, naine pani plaani paika ja teadis kuidas head elu saada, kahjuks kõik ei läinud nagu plaanitult.
  3. Inimõigused on mängus prostitutsiooniga, samas see läheb rohkem ka moraali alla.
  4. Inimesed pidid ise enda otsuseid mõtlema mitte, et riik või kirik otsustaks.

 

3. Milline on teose keelekasutus ja stiil ning kuidas toetab teose vorm selle sisu? Samuti analüüsi, kuidas teose keelekasutus ja stiil kattub valgustusaegsete teoste stiiliga.

 

Teose keelekasutuse stiil on väga omapärane, teose vorm toetab selle sisu väga värvikalt ja laialdaselt. Keelekasutus ja stiil kattub teiste valgustusaegsete stiilidega suhteliselt hästi kokku kuid on ka erinevusi mis panebki Manon’i särama.

 

4. Too 2 põhjust, miks see romaan on jäänud püsima. Ehk miks sellele romaanile läbi aegade ikka uuesti ja uuesti viidatakse või miks on selle romaani ainetel tehakse oopereid, balletilavastusi, filme jne.

 

  1. Romaan on jäänud püsima sellel põhjusel, et see armastuslugu on nii liigutav ja seal toimub nii palju asju erinevatel tasanditel, kord on rikkad, siis vaesed, siis koos ja siis lahus ja lihtsalt ühest otsast täielikult teiseni täishooga ning seda on lihtsalt väga huvitav mõista mis neil toimub.
  2. Rahvale meeldib vaadata seda mida nad kunagi ise tunda ei saa ning see ongi perfektne tunnete ameerika raudtee mida rahvas saab siis vaadates tunda, ilma et ta ise peaks päriselus midagi sellist kogema. Jutud liiguvad kui vapustav etendus oli ning seepärast tuleb alati uut peale.

 

Valige mind Tallinna linnapeaks!

Valige mind Tallinna linnapeaks! Ja miks just mind?

Kas olete väsinud sellest, et bussid sõidavad linna oodatust 3 korda kauem hommikuti ning istuvad pärast õhtul oma maagilistest kohtadest tulles ka ummikus? Mul on selleks lahendus, me ehitame kiired ja vihased hõljukbussid, mis lendlevad Tallinna teedel nagu Aladdin oma vaibaga, te ei pea enam kunagi muretsema asfalt teedel vaikselt suremise peale!

Kas olete väsinud pidevast pimedusest Tallinnas ja selle ümbruses eriti praegusel talvisel ajal? Mul on selleks lahendus, me ehitame igalepoole linna peale suured päikest imiteerivad projektorid mis teevad taeva säravamaks kui colgate teie naeratuse ning te ei pea talve masenduse pärast enam kunagi muretsema!

Kas tunnete vahel, et linnas ei toimu piisavalt palju üritusi? Olge mureta meil oma tiimiga on mõttes mitmeid huvitavaid üritusi mis haaraks kogu rahva kaasa. Üks üritus mis meil mõttes on kujutab endas ise olemast 10 minutiks linnapea ning mängus on 6-sed tiimid kus üks siis on 10 minutiks linnapea ning üks sessioon kestab tund aega, siis saab igaüks olla linnapea ja jagada oma rahvale ehk 5le inimesele ülesandeid ja pakkuda välja neile erinevaid võimalusi ja vastavaid lahendusi ning sellega selgitame välja parima linnapea! Teiseks mänguks oleks politseinik ja pätt, kus 5ne tiim viib korda “kuriteo” ning 5 inimesel tiimil on tund aega, et uurida välja kuidas see korda saadeti, tõendeid koguma ja peavad seadma lõksu nende teise 5 inimese kinnipüüdmiseks, tegevus on jaotatud ühe suure lossi peale. Kolmas idee on üllatus mida te saate teada alles siis, kui olete valinud mind linnapeaks, aitäh lugemast!

Kultuur ja kultuuritus meie ümber

Kultuur on asi mis ümbritseb meid igalpool ja igapäevaselt, kultuur on meie sees, kultuuri õpetatakse meile väikesest peale, kultuur areneb välja mööda pikka aega rahvuse enda tegemiste ja saavutustega, kultuuri õpetatakse edasi vanematelt lastele, kultuur on asi mis defineerib rahvuse. Kultuur toidab meie hinge, kultuur annab meile häid elamusi. Kultuur avardab meie silmaringi ja maailmavaadet. Kultuur on traditsioonid ja kombed. Me tunneme seltskonnas ära inimese kes on kultuurne ja mitte, kui inimene on ülbe ja üleolev ning ei tunne asju ja monumente mis teda ümbritseb ning traditsioone mida kindlatel kuupäevadel tähistatakse on tegemist kultuuritu inimesega. Samamoodi näeme me kultuuritust igapäev ka liikluses, inimesed trügivad ja kihutavad ning ei austa kaaskodanike. Inimesed kes tekitavad ebameeldivaid kogemusi ongi need keda kutsutakse kultuurituteks ja see ongi kultuuritus kui inimene ei oska austada inimesi ega aastaid arendatud traditsioone enda ümber. Kultuurituseks võib nimetada samuti seda kui inimene söögilauas matsutab ja hoiab näiteks küünarnukki laua peal, keegi ei saa teda keelata, kuid see on elementaarne, et selline asi on ebaviisakas ja ebamugav teiste suhtes. Sama lugu on sellega kui inimene segab sinu jutule vahele poole lause pealt või alustab üldse uue teemaga, mis annab märku, et ta isegi ei kuulanud sind ning kui sul on piisavalt viisakust ja kultuuri tunnetust, siis sa kuulad inimese ära ennem kui sa enda suu avad, kuid ebaviisakad ehk kultuuritud inimesed ei kuula teisi, vaid tahavad ainult ennast kehtestada ja edastada. Samuti kultuuritus on see kui reostatakse ümbruskonda, sest kultuur on ka meie linn, võime näitena tuua välja vanalinna, see on meie eripära, sellepärast meid turistid külastavad, see ongi meie kultuur. Kuid inimene kes viskab banaanikoori nagu ahv teistele libisemiseks või suitsukonisi tänava haisutamiseks nagu sookoll või üldse täiesti ükskõik mis muid imevidinaid ongi põrguline ise. Nende asjade maha viskamisega reostab ta tänavaid nagu laevad reostavad ookeanit ning tapavad sellega meie imearmsaid kalu. Asi mis võib tunduda inimese jaoks mitte midagi erilist nagu näiteks kasutatud pakendite maha loopimine võib aga väga palju meie tulevikku mõjutada, plastmass pakendid ei lagune looduslikult ära vaid jäävad alles nagu kilekotid ning kui neid asju pidevalt koguneb, siis see hävitab meie loodust, meie linde ja loomi, sest need uudishimulikud imetajad tahavad saada ampsu kõigest mis tundub huvitav nende jaoks, eriti kui peal on näiteks hullude päevade kollased kollid oma suurte silmadega. Ma läheks üritaks ka seda kera endale suhu saada kui ma kõige taibukam lind poleks. Siin jõuamegi selleni, et teadmata mis asi üks kilekott on ning seda monstrumit alla neelates lämbuvad linnud ja loomad reostamise põhjusel ära ning kõik sellised väikesed asjad mõjutavad meie tulevikku pikemas aja perspektiivis suurel määral. Lisaks on kole vaatepilt kui tänav on reostatud ning see on ka põhjustatud inimeste kultuuritusest. Kultuur samas aitab meid ühendada pannes meid koos tegema erinevaid traditsioonilisi tegevusi ning annab meie südametesse soojust edasi, õpetab austama meie kaaslasi ja kindlasti pakub meile meelelahutust, sest kultuurilised ning traditsioonilised üritused on alati vahvad. Kindlasti viib kokku inimestega kellega sa poleks kunagi arvanud, et sa koos oleksid, kuid tänu sellele, et sa oled kultuurne sa avastad nii palju toredat ka teistes inimestes kellega sa saad enda kogemusi jagada ning tükikese enda elust ka neile anda ja tükikese nende elust vastu saada endale. Seltskondi ja inimesi on muidugi palju erinevaid, kuid kindlasti on palju toredam olla koos inimestega kes on kultuuriga rohkem kursis pigem kui kultuuritud, sest lihtsalt targemate inimestega on rohkem tegevusi mida saaks koos teha ja ohtralt rohkem asju millest rääkida. Mõelge läbi kellega te suhtlete ning vaadake kas teie elu ja tervis on seda väärt ja kui ei ole, siis inimesi on miljardeid. Samas tihti inimesed näevad viga pigem teistes kui endas, enne kui teisi kukud süüdistama siis vaata alati ennast ja enda kaaslased üle!

Küsimused

  1. Millal rajati esimene ülikool?
  2. Mida pilkas satiirilisti taktiline vaim?
  3. Mida kasutati õpetuste ja elutarkuste levitamiseks?
  4. Mida tähendab allegooria?
  5. Mis on fabilood?
  6. Millega olid seotud müüdid?
  7. Mis on proosa?
  8. Millest saab alguse kirjakultuur?
  9. Mida tajuti Rooma impeeriumi perioodil?
  10. Millal oli draama põhiline kirjanduszanr?

Rüütlikirjanduse küsimused

Küsimus: Alba – Kelle poole pöördub luule-mina? Mille eest ja miks hoiatab luule-mina?

Vastus: Luule-mina pöördub sõbra poole. Luule-mina hoiatab, et kohe on käes koidik ning sõber pole ikka üles ärganud ning pole kindel kas ärkab ka, sellepärast ta ka algul pöördub kõrgemate jõudude poole.

Küsimus: Itk – Milliseid iseloomulike jooni itke zanrist välja tuleb?

Vastus: –

Küsimus: Romanss – Milline on luuletuse emotsioon?

Vastus: Romansil on romantiline samas kurb emotsioon.

Küsimus: Kantsoon – Mis iseloomulikud rüütlikirjanduse jooned selles luuletuses välja paistavad?

Vastus: Kantsoon räägib armastusest ja vangistusest.

Küsimus: Sekstiin – Võrdle luuletust Kantsooniga

Vastus: Sekstiin räägib samuti vangistusest aga enesekindlamal toonil, samuti armastusest ja seksist.

 

 

 

Milline on eestlane?

Kõik inimesed on erinevad, aga kindlas keskkonnas kindlasti kõik kuidagi samastuvad, sest võimatu on jääda täiesti iseendaks, kui on nii palju ühiskondlikke faktoreid mis sind muudavad kindlas suunas. Toome näiteks Mari ja ta sõprade vestluse: “Mari, tule lähme peole” ning süütu Mari ei teagi mis teda ees ootab, aga kui Mari siiski õhtul peole läheb, siis õhtu jooksul saab ta palju uusi tutvusi ning on ühiskonnaga vabam, sest ta leidis inimesi kellele meeldisid näiteks samad asjad mis talle ning võtsid ta oma seltskonda vastu. Mari on juba muutumas ning nende uute sõpradega Mari võtab vastu palju uusi seiklusi, mis ühendab teda tema uute sõpradega ning enam Mari polegi nii erinev kui need teised inimesed, vaid nad on loonud sõpruse mis on loonud neile noortele ühise suuna. Sellega sain ma välja tuua faktori mis meid ühendab, aga milline õigupoolest on eestlane? Eestlane on põhja-euroopa elanik, kellel on 12st kuust 3 kuud päikest ehk nagu arvata võib on nahavärv suhteliselt valge ka. Peale selle on eestlane tavaliselt suhteliselt vaikne inimene, kes hoiab ligi oma tutvusringkonnale ja väga ei seltsi teistega, aga on ka selliseid, kes on väga avatud ning lähevad teevad tutvust iga teisega, sest mida rohkem tuttavaid, seda rohkem lahedaid seiklusi. Mõtteviise on nii palju erinevaid, kõik sõltub inimese mõttemaailmast. Sellest kuidas sina maailma näha tahad. Paljud eestlased näevad maailma kohati väiksena mulle tundub, sest nad ei unista otseselt elu elamisest ja erinevate kohtade avastamisest ning seiklemisest, vaid räägivad oma igapäeva elust mis kordub päevast päeva suhteliselt samade asjadega. Mida muidugi on ka tore rääkida, aga vahel peab seiklema ja uusi asju kogema, sest mis mõte muidu elul on, kui sa ei muutu ega saa uusi kogemusi. Mulle meeldib rääkida näiteks just inimestega kes armastavad elu, sest nad teevad igapäevaelus põnevaid asju, mille peale tavaliselt inimene ei tulegi. Näiteks filmivad vabast ajast kokku huvitava ja naljaka video, sest nad näevad elu nagu võimalust elada ja jagada kogemust, mitte, et lihtsalt olla ja kõrvalt vaadata teisi. Samas see sõltub ka kõik inimese enda iseloomust milline ta on ning mis talle meeldib. Äkki mõnele inimesele meeldibki jälgida teisi nagu lõvi metsas oma saaki ning ise mitte midagi teha, sest tal puudub julgus või lihtsalt ei paku suhtlus teistega huvi, kunagi ei tea. Samas elus on kõik võimalused olemas nende asjade tegemiseks mida sa soovid, kui sa üldse soovid, see sõltub ka inimesest. Sa pead vaid ise need võimalused kokku ühendama ning saavutama oma unistuse kas või läbi raske vaeva, sest ilma raske vaevata su elu ongi samasugune kogu aeg, kuna sa ei pinguta selle nimel ning ilma pingutuseta muutust ei toimu. Kuid enamus eestlased ei tahagi kogeda elu muud moodi kui nad seda päevast päeva teinud on, nad otseselt ei oskagi unistada sellest mida nemad tahaksid elult saada, vaid näevad elu, et käi koolis, mine tööle, tee lapsi ja saa vanaks, sest kõik teised ta ümber on nii teinud. Võibolla see oli liiga karm üldistus, aga mina näen seda nii kui ma kaugemalt jälgin vanemat ühiskonda. Inimesed on võtnud kindla arusaama, et elu nii peabki olema ja muud valikut pole. Paljud eestlased ei oska unistada ning mõeldagi muid võimalusi kuidas reaalselt võtta elust viimast ning nautida neid võimalusi mida elu sulle annab. Kui sa tahad mingit pilli mängida, siis võta see kätte ja mine õpi mängima. Kui sa tahad professionaalseks puuviljalõikuriks saada, siis mine ja tee midagi selle jaoks. Kui sa sellest unistad ja mõtled, siis enda tahtejõuga sul on võimalik see täide viia, tehes muudatusi oma rutiinses igapäeva elus. Kasvõi annad oma unistusele ühe tunni päevas, siis ühe kuu pärast oled sa sellele juba 30 tundi andnud ning sa näed, et areng on toimunud selle asja poole millest sa kuu aega tagasi unistasid. Alati on võimalus millekski, sa pead lihtsalt unistama ja mõtlema välja tee selleni, mis on teostatav. Kui sul pole vajalikke asju selle teostamiseks, siis mõtle välja tee kuidas neid asju saada. Kõik on võimalik. Enamus eestlased paraku ei mõista seda ning ega ma ei süüdista ka kedagi, kui nemad näevad maailma ainult ühe nurga alt, mida on neile terve elu räägitud, siis ma saan sellest aru. Kuid ma olen unistanud paljudest asjadest ning raske töö ja vaevaga need täide viinud, siis mina lihtsalt ei suuda maailma vaadata sellise pilguga nagu enamus ühiskonda vaatab, sest ma tean, et kui sa suudad selle peale mõelda, siis sa suudad ka seda teha. Paraku enamus eestlased ei mõtle oma väikestest usaldusringidest (tuttavad, töö, meedia) väljapoole ning lepivad terve elu selle ühe teadmisega nagu neile räägitud on. Kui samas on võimalus kõige kohta uurida ning näha asju teise nurga alt. Samas nagu patareidel, igal negatiivsel on ka positiivne pool. Leidub ka inimesi, kes on täielikud vastandid sellele, kes mõtlevad väljapoole kasti (outside the box) ning muudavad elud täpselt selliseks nagu nemad seda elada tahavad, hoolimata teiste arvamusest. Eestis leidub ka selliseid inimesi, kahjuks mitte nii palju kui neid “tüüpilisi” eestlasi. Kui ma tänaval jalutan, siis ma näen, et inimesed ei naerata, vaid kõnnivad tuimalt vaadates maha ja tegeledes oma igapäeva väikeste asjadega. Samas kui ma vaatan ennast ja enda sõpru, siis meil on koguaeg näod naerul ning tujud head, sest me ei seo end kinni piiridega. Me ei mõtle kuidas “tavaline eestlane” seda vaatab ja mõtleb. Me naudime üksteisega koos viibimist, teeme naljakaid videosid ja muusikat ning tegeleme asjadega millest me unistame ja järgneval päeval näiteks koolis naeratame, jagame positiivseid emotsioone ning mõtleme kui hea oli eelnev päev, sest me saime vabaks ennast lasta ja tegeleda asjadega mis tõesti meile meeldisid ja on hingelähedased. Kui on vaja töötada, siis me töötame täiel rinnal, aga kui on vaja elada, siis seda ma teeme ka täiel rinnal. Võib öelda, et noorena tehaksegi selliseid asju ning kui saad vanemaks siis ei saa enam selliseid asju teha, kuid minuarust see on vale mõtlemine, sest miks ma peaksin keskenduma ühiskonna peale ja selle peale mida keegi teine minult ootab, et kuidas ma käituks ja mida ma teen? Ma võin olla viisakas ja tore alati, aga enda unistustele ja asjadele mis sind õnnelikuks teevad ei tohi kunagi alla anda, sest nii sa lõpetadki nagu iga teine eestlane – kinnine ja tuim. Ma olen tähele pannud, et kui ma tegelen asjaga mis mulle naeru suule toob, siis ma suudan ka teisi asju paremini teha. See on ka üks saladus edule minuarust – leia aega päevas väikeste asjade peale mis sind õnnelikuks teevad ning maailm su ümber on samuti kohe õnnelikum, sest sa jagad oma õnne teistega. Sama on negatiivsete asjadega, kui sa oled kuri kellegi peale, siis sa jagad seda viha teistele ka edasi ning mõjutad ka teiste päeva sellega. Milleks mõjutada halvasti kui saaksid ka mõjutada seda hästi? Ma ei ütle, et iga eestlane selline on, aga mina näen ühiskonda enamasti sellise pildi alt kui väljastpoolt vaadata. Kui ma oleksin näiteks turist ning külastaksin eestit, siis ma ei ütleks, et eestlane seltsiv on, vaid kui sa küsid kus vaateplatvorm asub, siis eestlane ütleb kiirelt asukoha ära ja liigub edasi, mitte ei jää uurima ja küsima, et kuidas sulle ka siin väikeses riigis meeldib. Mina teeksin seda, mina jääksin uurima kuidas talle meeldib Eestis, kui ta oleks näiteks jalgpallur Hollandist, siis ma küsiks kuidas talle eesti neiud meeldivad, kui ta oleks vanapapi Hiinast, siis ma küsiks kuidas talle meie kultuur meeldib ning kindlasti paljud toredad teeks seda veel, sest kõik ei ole tuimad, aga just see tüüpiline eestlane ütleks kiirelt vastuse ja liiguks edasi.

Küsimused

  1. Mis on lüürika?
  2. Mis on draama?
  3. Mis on müüt?
  4. Mida müüt sisaldab?
  5. Mis on eepos ja millest see räägib?
  6. Kuidas kanti ette eeposeid?
  7. Millest räägib “Odüsseia”?
  8. Kes on komöödia põhitegelased?
  9. Milles komöödia seisneb?
  10. Mis on proosa?
  11. Kes oli Roomlaste tähtsaim jumal ning mis oli ta eesmärk?

 

Enesetutvustus

Tere!

Minu nimi on Helena ning ma olen 17 aastane. Elan Kreekas koos oma isa Zeusi, ema Leda ning õe Klytamestriaga. Kui ma olin 10 aastane, siis mind rööviti Thesiuse poolt ning viidi Aphidnaisse, aga see oli omamoodi reis ning ma sain noores eas juba palju maailma näha, hiljem mind toodi muidugi tagasi. Samuti olen ma ka kõige ilusam neiu Kreekas ning kõik noored printsid soovivad mind kosida, aga ma ei lase. Koolis käin ma oma isa juures kes õpetab mulle kõik maailma tarkused, olen selles koolis õppinud juba terve oma elu. Ta on mulle väga palju õpetanud ning ka andnud surematuse ehk ma saan terve elu õppida. Mul on olnud väga huvitav elu, näiteks nooremas eas mind röövis Trooja üks kuumimaid kutte nimega Paris. Enam me pole koos, kuid nüüd ma olen oma mehe Menelaosega Sparta valitsejad. Õppetöö üldiselt sujub ka väga ilusti mul, olen väga avatud uutele seiklustele ja asjadele mida õppida. Minust on ühtlasi kirjutatud ka palju laule, samas olen ise ka harrastanud laulude kirjutamist.

CV

Isikuandmed

Nimi: Helena

Sünniaeg: 1. jaanuar 69 000 e.k.r

Aadress: Zeus Street 1, Heaven 1212

E-post: Helena@ZeusDaughter.ze

Telefon: +123 900 2015

Emakeel: Eesti keel

Perekonnaseis: Vallaline, aga süda on hõivatud

Haridustase: Taeva Pilvekool

Lühitutvustus

Olen Zeusi ja Leda tütar, dioskuuride ja Klytaimestra õde, olen ühtlasi ka surematu ehk võin mitmeid sajandeid aidata panust anda millele iganes vaja on. Olen ka kõrgelt motiveeritud elama inimeste elu, meeldib katsetada uusi asju ning vallutada uusi väljakutseid nagu oleksin Mount Everesti mitmeid kordi vallutanud. Samuti õpin tihti isegi kiiremini kui mu isa taevast välku laseb.

Hariduskäik

68 993 – 68 981 Taeva Pilvekooli Gümnaasium

68 981 – 68 975 Taeva Pilvekooli Ülikool

Täiendkoolitus

68 975 – 68 974 Jumalikud Kokaõpped

68 974 – 68 973 Jumalikud Massaaziõpped

68 973 – 68 972 Jumalikud Eluõpped

Teenistuskäik

68 972 – 0 Maailm OÜ

Amet – Jumalanna

Ettevõtte tegevusala – Elu loomine

Tööülesanded – Pidude pidamine, inimestega suhtlemine ja nende aitamine, nautima Jumalanna võlusid.

Saavutused – Zeusi sünnipäeva peo korraldamine, kus olid kõik jumalad kohal ning loodi uus maailm.

Võõrkeelteoskus

Inglise Keel – kõnes: väga hea  |  kirjas: väga hea |  arusaamine: väga hea

Ladina Keel – kõnes: vaimustav  |  kirjas: vaimustav |  arusaamine: vaimustav

Prantsuse Keel – kõnes: vapustav |  kirjas: vapustav |  arusaamine: alla keskmise

Arvutioskus

Algtase – Paint

Keskmine tase – Gimp, Instagram

Spetsialisti tase – Photoshop, Facebook

Autojuhiload

A; B; C Kategooria (alates 68 970)

Lisainfo

Tugevad küljed – surematu, ilus, tark

Nõrgad küljed – polegi, olen perfektne

Huvialad – inimesed, kokkamine, ballett, sport (jalgpall, käsipall, tennis), peod

Soovitajad

Zeus Maailm OÜ, looja, +123 900 2016

Paris Maailm OÜ, kuninga poeg, +123 100 100

Klytaimestra Maailm OÜ, õde, +123 900 2017