E-kiri

Tere!

Tekkis soov teile kirjutada ühest palvest, nimelt riigieksami ajal olen ma Eestist ära kontserttuuril ning tänu sellele mul pole võimalik sooritada õigel päeval eksamit. Sellega seoses sooviksin teie käest küsida, et kas mul oleks võimalik seda eksamit sooritada mingil teisel ajal, sest ma olen valmistunud selleks ning terve gümnaasiumi õppinud, aga kahjuks tõesti mul pole võimalik seda õigel ajal sooritada, sest mul pole võimalik kontserttuuri ära jätta.

Heade soovidega

Karl

Iliase ja Odüsseia kokkuvõte

“Ilias”

Eeposes on tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Aphrodite, Athena ja Hera on sõja alguse põhjuseks vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Mille peale tekkis naiste vahel suur tüli. Tüli Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise – Helena, Menelaose naise. Mille peale Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja. Kreeklased ei jäta seda asja nii ning lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Kreeklaste ülemjuhataja on Agamemnon, Menelaose vend. Teised tähtsad tegelased on Achilleus, Odysseus, Hektor, Priamos ja jumalad. Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Peale seda algab Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, aga mis lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Odüsseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune, kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta niiöelda kingiks linna väravate ette seisma, paljud ütlesid, et mitte võtta see kingitus vastu, kuid siiski see linna väravatest sisse toodi. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski.

“Odüsseia”

Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid.

Allikad –

http://kkirjandus.blogspot.com.ee/2013/12/odusseia-odusseiaon-homerosele-autor.html

http://e-ope.khk.ee/ek/2012/antiikkirjandus/ilias.html

Tere õpetaja!

Tere õpetaja!

 

Ma väga vabandan, et ma järelvastamisse ei ilmunud. Ma sooviksin paluda teilt, et kas ma saaksin veel ühe võimaluse töö uuesti tegemiseks, sest ma väga soovin saada positiivset hinnet. Ma tõesti vabandan, aga mul ununes kellaaeg ära ning ma ei tulnud selle peale ka, et teile kohe helistada. Palun mõelge selle peale.

 

Ette tänades,

Hilja Parem

Kuidas tänapäeva inimene on seotud müütidega ja müüdiloomega?

Tänapäeva inimene on seotud müütidega mitmet moodi. Esiteks sellega, et inimesed lõid müüdid, keegi pidi ometi need välja mõtlema. Paljud multikad ja tegelased on loodud müütide alusel ehk nagu tegelaskuju on võetud vanadest müütidest ning ümber tehtud tänapäevale sobivaks. Samuti on tänapäeva inimene veel seotud müütidega sellel viisil, et me ikka veel arutame nendest müütidest, mis vanasti võis olla, kuigi keegi kindlalt ei oska tuua näiteid, et kas tõesti asjad olid nii või ei. Inimesed praegu on seotud müüdiloomega sellisel viisil, et iga asi mis me teeme jätab oma jälje minevikku ning sellega me juba loome müüti, sest tulevikus näiteks tuhande aasta pärast keegi ei tea, kas see kõik mis sellel ajal juhtus tuhat aastat tagasi ning meil just praegusel hetkel, oli tõsi või ei, sest pole kindlaid fakte mis seda kinnitaks. Ma võiksin praegu sama hästi joonistada seinale kriipsujuku ning tuhande aasta pärast mõeldaks igasusugseid lugusid sellele, et selle võis teha suur Euroopa kuningas või hoopis keskmine talupoeg lõunapausil, sest paberit polnud. Keegi ei saa kindlalt midagi väita, sest pole kindlaid tõendeid ning see on ka alus praegustele müütidele. Vana aja müütidele lihtsalt pole tõendeid, sest need juhtusid nii ammu ning need ongi jäänud rahvaluule vormi. Samuti võime öelda, et eilne päev oli müüt, sest me ei näinud pealt kuidas näiteks inimene teisest linna otsast kartuleid kooris, vaid me kuulsime sellest ning me ei pea seda uskuma, sest me pole ise näinud. Samas kui keegi pilti tegi sellest tegevusest ning meile saatis selle, siis on müüt tõeks tehtud ning pole enam müüt, aga kahjuks pole keegi fotole jäädvustanud vanade aegade kangelasi, mida tahaksin väga näha, sest olen nii palju võimsaid lugusid nende kohta kuulnud. Sooviksin veel välja tuua, et maailm on väga huvitav koht ning müüte on võimalik ka ise iga päev luua ehk tegeleda müüdiloomega.

Müüdid

Kronos (roomlastele Saturnus) oli oma õe ja abikaasa Rheaga (Ops) universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed, kelle Rhea talle sünnitas, ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele, kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama (elusad lapsed olid), kivi pandi aga Delfisse. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde (Hera vist). Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100-käelised koletised ja Prometheus (ühe titaani tark poeg) asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma. Kõige lõpuks sünnitas Maa oma hirmsaima lapse Typhoni (100 peaga tuldpurskav koletis). Zeus lõi aga tolle oma välgunoolte ja kõuega maha ning mattis Etna alla. Ühel korral püüdsid gigandid Z troonilt tõugata, aga siis olid jumalad juba palju tugevamad ja neil oli ka Herakles abiks. Gigandid saadeti Tartarosse.

Inimolendeid veel maal polnud, kuid koletised olid ära aetud ning maailm oli inimsoo jaoks valmis. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas pooleks Meri (Vahemeri ja Must Meri). Ümber maa voolab Okeanos. Selle kaugeimal kaldal elasid kimmerlased, õnnetud inimesed. Põhjas elasid hüperboorlased õndsal maal. Seal läheduses elasid muusad. Lõunas oli etiooplaste maa, kellega said jumalad ülihästi läbi. Okeanose kaldal asus ka õndsate surnute eluase.

Inimsoo loomise müüt –

jumalad lõid ise inimese. Esmalt kuldne tõug (surelikud, kuid muretud ja vaevadest priid) Viljapõllud kasvasid harimata jne. Inimesed olid rikkad ja jumalad armastasid neid. Kui kuldne inimene suri, jäi temast järgi heategev hing, inimsoo ihukaitsja. Siis tuli hõbedane inimsugu, nad olid alguses halvad. Vähe arukust ja tegid üksteisel liiga. Ka nemad surid välja, aga hinged alles ei jäänud. Pronksinimesed olid tugevad, sõja ja vägivalla pooldajad, seega hävitasid oma tõu ise. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste tõug, kes pidasid kuulsusrikkaid sõdu jne. Asusid elama õndsate saarele, kuhu jäid igaveseks elama. Viies tõud ehk raudinimesed, elavad siiamaani. Nad elavad kurjal ajal, ja nende loomuses on palju kurjust, ei saa rahu murest ja vaevast. Põlvkondade viisi minnakse järjest kurjemaks. Lõpuks tuleb aeg, mil nad metsistuvad, ja kaob hea tahte austamine. Siis hävitab Z ka nemad.

Jumalate iseloomustus –

ZEUS – JUPITER

Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel.

HERA – JUNO

Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos

POSEIDON – NEPTUNUS

Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn)

HADES – PLUTO

Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone.

PALLAS ATHENA – MINERVA

Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsi-jumalannadest. Lahingu-sõjajumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsioon, käsitöö, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna. Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps (egiid, piksenooled tema käes) Tempel Parthenon (neitsi=Parthenos) Tarkuse, arukuse, puhtuse kehastus. Sümbolid: Ateena, oliivipuu, öökull

PHOIBOS APOLLON – APOLLO

Sündis Delose saarel (Z + Leto). Valguse, muusika,poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos – särav, päike. Tervendaja – õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia – püha allikas, Kephissos – tema jõgi. Tappis Pythoni (madu) Sümbolid: loorberipuu, delfiin, ronk

ARTEMIS – DIANA

Apolloni kaksikõde. Üks neitsi-jumalannadest. Kütt, metsloomade kaitsja. Kuu – Phoibe, Selene. Identifitseeritakse Hekatega. (Selene taevas, Artemis maal, Hekate allilmas ja pimedas). Sümbolid: küpress, põder

APHRODITE – VENUS

Armastuse- ilujumalanna. A=vahust tärganu (merevahust sündis). Kytheria, Kypris – hüüdnimed sünnikoha pärast. Hephaistose abikaasa, poeg Cupido. Sümbolid: mirt, tuvi (varblane, luik)

HERMES – MERCURIUS

Z + Maia (Atlase tütar). Tiivulised sandaalid, tiivad kübaral, heeroldisaual. Z käskjälg. Kõige nutikam, kavalaim jumalaist, varas. Kaubandus-, turujumal, kaupmeeste kaitsja. Surnute pidulik teejuht. Sümbolid: lüüra, (kilpkonn)

ARES – MARS

Sõjajumal, Z ja H põlgasid teda. Tapahimuline. Kaaskond: Eris (A õde)(tüli), Taplus(poeg), Enyo (sõjajumalanna) + Hirm, Paanika, Õudus. Roomlastele A meeldis, kreeklastele eriti mitte. Sümbolid: raisakull, koer. Ei ole kindlapiirile isiksus, nagu on Hera või Apollon. Eelistatud linn puudub.

HEPHAISTOS – VULCANUS

Tulejumal, inetu lonkur. Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. 1 müüt: H viskas lapse Olümposelt alla, kui nägi, et laps on lonkur (Ilias) 2 müüt: Zeus viskas Heph. alla kui viimane Herat kaitses. (Miltoni värsid). Arvati, et Heph. sepatööd põhjustavad vulkaanipurskeid. Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linna elus, sepatöö patroon. Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal.

HESTIA – VESTA

Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa.

Kasutatud materjal –

http://kolkakool.blogspot.com.ee/2012/04/antiikmutoloogia.html