“Ilias”
Eeposes on tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Aphrodite, Athena ja Hera on sõja alguse põhjuseks vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Mille peale tekkis naiste vahel suur tüli. Tüli Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise – Helena, Menelaose naise. Mille peale Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja. Kreeklased ei jäta seda asja nii ning lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Kreeklaste ülemjuhataja on Agamemnon, Menelaose vend. Teised tähtsad tegelased on Achilleus, Odysseus, Hektor, Priamos ja jumalad. Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Peale seda algab Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, aga mis lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Odüsseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune, kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta niiöelda kingiks linna väravate ette seisma, paljud ütlesid, et mitte võtta see kingitus vastu, kuid siiski see linna väravatest sisse toodi. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski.
“Odüsseia”
Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid.
Allikad –
http://kkirjandus.blogspot.com.ee/2013/12/odusseia-odusseiaon-homerosele-autor.html
Karl Nahkur & Eesti Keel 